Segased ajad

Nojah, niipalju siis iga päev postitamisest. Ausaltöeldes mul ajataju kadunud, mul pole õrna aimu enamasti, mis päev on ja suurt vahet pole ka, sest niikuinii lendab ka see ühe hetkega õhtusse ja niikuinii algab järgmine.

Tühi tunne on. Meie poolt on põhimõtteliselt kõik võimalik tehtud, nüüd ootame siis teiste otsust ja ma ootan veel tööd ka. Olen kahe nädalaga saatnud vist 15 CV-d. Tegin endale Exceli tabeli lausa, et saada iseenda jaoks mingi statistika, et kui palju üleüldse vastatakse tagasi. Okei selle tabeli tegin siis, kui umbes 5 olid juba saadetud ja ma tagantjärele ei viitsinud neid sisse kanda, aga praegu  kõik, mis saadan, panen kirja. Ja siis ongi selline värk, et … ei oska olla kuidagi. Eile oli ilus ilm, aga kuna laps oli üleeile esimest korda ever palavikus, siis ei hakanud välja ronima.

See on selline.. loll aeg. Vana uks on peaaegu kinni, väike valgusvihk veel kuskil virvendab, aga uus pole veel avanenud. Tegelikult otseselt pole seda uut ust veel leidnudki. Korraga siis ärev ja põnev, aga samas.. muret omajagu. Ja ma isegi ei tea, mis vastust ma ootan praegu (no ma tean, mille kohta ma ootan vastust, aga vastus ise). Kui see tuleb positiivne, on rõõmu küllaga, saab lõpuks oma kodu suveks kätte, samas siis on jälle see värk, et ma tean, et minu järel oodatakse. Kui vastus tuleb negatiivne, on tohutult kurb, sest nii head hinnapakkumist ei tule ilmselt iial enam (trust me, see pakkumine on nagu mega), teisalt saame olla rahulikult omas tempos. S a m a s tuleb meil nt kokku ajada poole suurem sissemakse hiljem ja võtta vähemalt poole suurem laen ja see… on not so cool.

Ehk siis jah… istun ja ootan. Kusjuures ma ei tea isegi täpselt, mida ma ootan, aga midagi nagu ootaks.. ja ei oota ka.

Selle kõige juures teeb muret kool ka. Kui näkkab selle tööotsinguga vanal erialal, siis võin koolilõpetamisest vist suu puhtaks pühkida, sest isegi kui koolipäevad mingi valemiga saaks käidud, siis praktikatega läheb suht võimatuks. Uuel erialal ehk isegi annaks kombineerida. Samas sobivaid pakkumisi on rohkem vanal erialal. RASKE! FRIIKING RASKE! Võiks see kera end sõlmest lahti kerida sama iseenesest nagu siiani..Poleks üldse midagi selle vastu. Ausalt!

Niipalju ma eile siiski käisin väljas, et väga kallis inimene teatas, et nende pere saab augustis lisa ja … ma tormasin kohe tuhatnelja käsitöö poodi beebitekikeseks sobivaid lõngu tooma. Aega küll on, aga 1) ma ei taha seda viimasele minutile jätta; 2) mul pole õrna aimugi, kuidas mul üldse tulevikus ajaga lood on, sest *loe ülalt* ; 3) kevad-suvisel hooajal tahaks jooksutrenne ka teha ja praegu jälle ujumas ja jõudu tegemas hakata käima; 4) ma olen nende üle lihtsalt niiiiiiiiii õnnelik! Ja põnevil.. ; 5) mul pole niikuinii muud teha, sest kes ikka viitsib koolitöid viis minutit enne esitamistähtaega teha.. ja nii ma alustasin.

Ma praegu heegeldaks ka, aga lapsega susserdamise kõrvalt see natuke tülikas. Selle asemel vaatan poole silmaga Sportsdirectist trenniriideid, nagu mul neid vähe oleks, ja unistan, et millised veel olla võiks. Aga vot ei hakka olema praegu. Hetkel muud prioriteedid, nt eluspüsimine, korteriost jms :D Siis ostan, kui jälle see inglise number 10 hakkab selga minema :D Jep, retuusid võib vist … ma ei tea..  ka suuruse 16 kandja* kuidagi paika venitada, aga… cmon.. ma ikka tahaks päriselt.

dassit

*FYI ma ei ole suurus 16 kandja õnneks. Et te ei hakkaks tünniks mõnitama vms  :D lihtsalt minu arvates need spordiretuusid venivad päris korralikult.

-ZR

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s